Praktika

Kui ma oleksin praktika õppejõud siis…

Ma peaksin olema valmis selleks,et üliõpilased tahavad praktikat sooritada paindlikumalt. Ma peaksin arvestama sellega,et üliõpilased käivad ka tööl.

Eelnevalt peaks olema seletatud üliõpilastele praktika olemus, jagatud materjalid, selgitatud oma põhimõtted ja dokumendid oleksid olemas (praktikalepingud).

Praktika õppejõuna peaksin ma olema valmis tudengeid toetama ka siis,kui olen ära st on keegi veel kompetentne isik,kes võib aidata.

Praktika õppejõuna peaksin olema ka valmis tudengeid juhendama ja aitama praktikakoha leidmisel ja tundma huvi,kas on see õnnestunud.

Praktika õppejõu roll ei ole kerge ja kriitikat on lihtne pillata,kuid mõelda tuleks aja otstarbekale ära kasutamisele ja enda närvide säästmisele. Mulle meeldib see mõte,et iga päev me õpime midagi isegi ka kriitikast. Alati saab olla parem,kuid kahe jalaga maa peal.

Praktika

Praktika aruanne

  • Praktika eesmärkideks oli minna kooli keskkonnast väljaspoole ja vaadata,mis toimub erinevates asutustest. Praktikakohtade ideid oli palju,kuid paljudest kohtadest tuli ka ära ütlemisi. Praktikakoha otsingud kestsid kuskil poolteist kuud.Sealhulgas palju kirjavahetust ja ka mõned vestlused veebi teel. Lisaks sai ka häid soovitusi kursusekaaslastelt. Ühes praktikakohas anti mulle ka enne praktika alustamist eesmärk ja tutvuti minuga,kas ma üldse sobin nendele. Seejärel panin mõlemas praktikakohas paika plaanid,mida ma praktika aja jooksul pean tegema.Mõned visioonid olid mul suuremad ja mõned panid mind kahtlema,kas suudan ootusi täita.
  • Praktikabaasideks oli mul lasteaed ja suurfirma. Lasteaia praktikat ma nii ei peljanudki,kui suurfirmas mulle püstitatud eesmärke. Mõlemas praktikakohas pidin ma tegelema oma töö juhtimisega,kuid lähtuvalt oma ametist sain ka väga palju omapoolset kogemust jagada.
  • Eneseanalüüsid praktika käigust on mul mõlemas praktikakoha blogis.Kõik kohal oldud päevad olin tööl hommikust õhtuni st täistööajaga.
  • Minu enda üllatuseks suutsin ma täita kõik eesmärgid suurfirmas.Lasteaias aga jäi väga palju vahendite puudumise taha.Peale vahendite puudumise oli ka takistuseks aegunud tehnikapark ja väga veenmist vajavad töötajad. Suurfirma soovis ka minuga koostööd jätkata ja vajadusel ka nende tegemistesse kaasa haarata.
  • Eduelamuseks mõlemas praktikakohas oli see,et lasteaias suutsin veenda osa õpetajaid ja ka juhtkonda panustama robootilistesse vahenditesse ja suurfirma puhul see,et nad olid rahul minu pakutud lahendustega ja koolitusega.
  • Järgmisel korral oleksin arvatavasti enesekindlam,kuna oli ikka väike hirm,et ma ei saa püstitatud eesmärkidega hakkama.Tegelikkus aga näitas,et olen väga kohanemisvõimeline ja sulandun hästi teiste hulka,kuna peale praktika lõppu on ikka tuntud huvi,kuidas mul läheb ja millega ma tegelen.
Digitaalne õppevara

Digitaalne õppevara ja selle levitamine

Mis on digitaalne õppevara?

Digitaalne õppevara on digitaalsel kujul avaldatud õppematerjal: e-õpik, õpiotstarbeline veebivideo ja mobiilirakendus, õpimäng, e-tööleht, veebipõhine test, õpiobjekt.(HITSA )

Senine kokkupuude digitaalse õppevaraga

Oma igapäevatöös klassiõpetajana kasutan digitaalset õppevara. Näiteks erinevaid õpetlikke videoid, e-õpikuid, hariduslikke rakendusi, õpimänge ja e-töölehti. Digitaalset õppevara otsin üldiselt internetist googeldades, kui ei leia loon ise. Kindlat ühte keskkonda, kust alati leian vajaliku materjali, pole kahjuks välja kujunenud. Kindlasti on kujunenud juba aastatega oma lemmikud.Kahjuks avastan aga mingi hetk,et neid keskkondi ei ole või on muutunud kasutajavaenulikuks. Leian õppematerjale tavaliselt googeldades veebis või ka siis Miksikesest,või siis teiste õpetajate veebilehtedelt. Viimasel ajal olen avastanud endale FB grupi Algklassikud,kus leiab palju materjale.kasutan kirjastuste (Avita ja Koolibri) poolt jagatud digitaalset õppevara. Kuna olen juba nii pikka aega olnud õpetaja,siis väga palju materjale on mul paberkandjal ja paraku kasutan ma neid ikka.Olen mõelnud küll nende digitaliseerimisele,kuid see on väga ajamahukas ja vaevanõudev. Lisaks meeldib mulle ka lihtsalt sirvides midagi uut avastada.

Vahel jõuan ka mõne huvitava leheni äbi kolleegide soovitustele ja vahel ka ise avastades.Kui leian midagi lahedat,siis jagan seda meelsasti.Eestis on neid keskkondi tegelikult vähe.Omal ajal oli populaarne Miksike,ilma selleta kohe ei osanud kuidagi.Siis muutus populaarseks Koolielu,kus läbi oli lahe kursutele registreerida ja ise neid läbi viia.Hetkel on jäänud aga mõlemad juba ajale jalgu. Uued tulijad aga on üsna koonrid oma teenust tasuta jagama.Tebo õpiveeb on lahe,kuid täisfuktsiooni kasutamiseks peaks panema ka isikliku raha mängu.E-koolikott ei meeldi mulle isiklikult.Materjali leidmine pole seal mugav ja võib-olla on asi ka harjumistes.Mingi aja pärast peale hulga mugandusi ja kasutajasõbralikust võib ta muutuda populaarseks.

Õppematerjale loon ka palju ise ja tõlgin ka erinevatest keeltest eesti keelde. Meil koolis kehtib PP süsteem,ehk siis pätsa ja paljunda.Kui näed,et keegi on midagi head paljundanud või printinud,siis teed omale ka.

Vahel avalikustan ka veebis oma õppematerjale.Sellel aastal olen teinud u 8 kuldvillakut ja olen need ka avalikustanud,et teised saaksid kasutada.

Mõtted lugemismaterjalidest

Õpiobjektid (ingl. k. learning object) on vabalt levitatavad taaskasutatavad õppematerjalid ehk õppimist toetavad materjalid.

Eesti keeles on paralleelselt õpiobjekti mõistega kasutusel järgmised mõisted: sisupaketid, e-õppematerjalid, elektroonilised õppematerjalid, veebipõhised õppematerjalid, digitaalsed õppematerjalid, e-õppevara, avatud õppematerjalid, elektroonsed õppematerjalid. Selle kursuse raames on näiteks kasutusel hoopis digitaalne õppevara, sest see on vähem tehnilisem.

Õpiobjektide standard SCORM toob välja järgmised 6 tunnust, millele õpiobjekt peaks vastama:

  • Käideldavus (accessibility): võimalus saada õpiobjektile ligipääs eemal asuvast kohast ning edastada see mitmetesse eri kohtadesse.
  • Kohandatavus (adaptability): võimalus kohandada õpiobjekti lähtudes õppija või organisatsiooni vajadustest.
  • Kokkuhoid (affordability): võimalus suurendada efektiivsust ja tootlikkust vähendades õppematerjali edastamise aega ja maksumust.
  • Vastupidavus (durability): võime pidada vastu tehnoloogia arengule ilma, et õpiobjekt vajaks kulukat ümberdisainimist või ümberprogrammeerimist.
  • Koostalitlusvõime (interoperability): võimalus võtta ühe vahendiga koostatud õpiobjektid ja kasutada neid teises kohas teistsugusel tarkvaraplatvormil.
  • Korduvkasutus (reusability): paindlikkus kasutada õpiobjekti mitmetest erinevates rakendustes ja õpikontekstides.

Õpiobjektide repositooriumid on spetsiaalsed andmebaasirakendused elektrooniliste õppematerjalide ja neid kirjeldavate metaandmete hoidmiseks. Õpiobjektide repositooriumid võimaldavad enamasti seada piiranguid õpiobjektide kättesaadavusele. Näiteks on võimalik anda ligipääs ainult kindla ülikooli õppejõududele. Kõige piiratumal juhul näeb kasutaja vaid õpiobjekti metaandmeid ning peab õpiobjektile ligipääsu saamiseks kontakteeruma autori või kirjastajaga.

Õpiobjektide repositooriumide üheks eriliigiks on referatooriumid. Nende puhul hoitakse andmebaasis ainult õpiobjektide metaandmeid. Õppematerjal ise paikneb kas mõnes teises repositooriumis või autori personaalses veebikeskkonnas. Selle lähenemise eeliseks on see, et autor saab paindlikult materjali täiendada, kuid puuduseks on aegunud metaandmed ja mittetöötavad viited.

Et võimaldada õppematerjale repositooriumides paremini leida ning sirvida on õppematerjalid varustatud neid kirjeldavate metaandmetega. Metaandmete hulka kuuluvad näiteks materjali pealkiri, autor, avaldamise aeg, keel jne. Õpiobjektide metaandmete standard IEEE Learning Object Metadata (IEEE LOM) pakub õppematerjali kirjeldamiseks 58 elementi, mis on jagatud 9 kategooriasse:

  1. Üldine (General): materjali pealkiri, keel, kirjeldus, märksõnad jms üldinfo.
  2. Elutsükkel (Life Cycle): materjali versioon, autor ja avaldamise aeg.
  3. Meta-metaandmed (Meta‐Metadata): metaandmete sisestaja, keel ja sisestamise aeg.
  4. Tehniline (Technical): õppematerjali formaat, suurus, asukoht, tehnilised nõudmised materjali kasutamiseks, kestvus.
  5. Hariduslik (Educational): õppematerjali interaktiivsuse tüüp ja tase, õppematerjali tüüp, sihtgrupp, kontekst, vanuseaste, keerukuse tase, omandamiseks kuluv aeg, pedagoogiline kirjeldus.
  6. Õigused (Rights): litsents, maksumus.
  7. Suhe (Relation): suhe teiste õppematerjalidega.
  8. Annotatsioonid (Annotation): materjali kohta kirjutatud kommentaarid.
  9. Klassifikatsioon (Classification): materjali sidumine õppekava teemadega.

Palju töötatakse erinevate õppematerjalide metaandmete spetsifikatsioonide väljaarendamisega. Ka Eestis on hetkel loomisel IEEE LOM rakendusprofiil EstCORE.

Eestikeelsete digitaalsete õppematerjalide kogud on näiteks:

  • Koolielu on haridusportaal, mis sisaldab üldhariduskoolidele mõeldud õppematerjale.
  • HITSA Innovatsioonikeskuse repositoorium isaldab kõrgkoolide ja kutseõppeasutuste õppejõudude poolt koostatud õppematerjali.
  • Tartu Ülikooli repositoorium sisaldab TÜ õppejõudude poolt koostatud õppematerjali, õpiobjekti ja õppevideoja.
  • Miksike sisaldab suurt hulka e-lehti.
  • eKoolikott on keskkond õppematerjalide leidmiseks, avaldamiseks ja õppematerjalidest kogumike komplekteerimiseks. Keskkonnast leiab alus-, üld- ja kutsehariduse õppematerjale.
  • KAE Kool – sisaldab videoid ja interaktiivseid harjutusi kõiksugustest valdkondadest, alustades põhi- ja keskhariduse reaalainetest ning järk-järgult ka teistes ainetes, minnes sujuvalt kõrghariduse ja kutsehariduse tasemele välja.

Samuti on ka erinevaid õpetajate kogukondi, kus jagatakse omavahel materjale. Näiteks: Eesti bioloogiõpetajate ühing.

Tuntuimad ülemaailmsed repositooriumid ja referatooriumid

  • MERLOT II  – enamik õppematerjalidest on inglise keeles ning mõeldud kõrghariduses kasutamiseks.
  • OER Commons – sisaldab viiteid õppematerjalidele erinevatest avatud õppematerjalide kogudest. Seal ka eestikeelse õppematerjalide metaandmeid.
  • Learning Resource Exchange on üle-euroopaline üldhariduskoolide õppematerjalide referatoorium, mis sisaldab õppematerjale erinevatest Euroopa maadest. Erilist rõhku on seal pööratud nn. travel well õppematerjalidele, mis oleksid kasutatavad sõltumata keelebarjäärist erinevates maades.
  • OpenStax CNX on avatud õppematerjalide repositooriume, mis sisaldab ka veebipõhiseid vahendeid õppematerjalide loomiseks.
  • Curriki on üldhariduskoolidele mõeldud õppematerjalide repositoorium.
  • Khan Academy on videoloengute repositoorium, mis sisaldab videoloenguid ning neid täiendavaid õppematerjale. Videoloengutele saab lisada subtiitreid erinevates keeltes.

Erinevate Euroopa riikide õpiobjektide repositooriumeid võib leida siit – State of the art II: Educational Repositories in Europe

Kasutatud materjalid:

HiTSA . Digitaalne õppevara.Loetud aadressil : https://www.hitsa.ee/ikt-hariduses/digitaalne-oppevara

Koolielu. Loetud aadressil: https://koolielu.ee/waramu/index

Laanpere, M. (2015). Digitaalse õppevara konseptsioon. Loetud aadressil: https://digioppevara.files.wordpress.com/2018/02/digitoppevara_kontseptsioon2015.pdf

Põldoja, H. (2015). Sissejuhatus digitaalsesse õppevarasse. Loetud aadressilt: https://digioppevara.wordpress.com/lugemismaterjalid/sissejuhatus-digitaalsesse-oppevarasse/